NÕUDED JA NÕUANDED PESAKONNA PLANEERIMISEL

  1. Pesakonna planeerimisel peab kasvataja esiteks kindel olema, et emane koer on kantud Eesti Kennelliidu (EKL) registrisse (rendil oleva emase koera puhul EST registri nõuet ei ole). Kui tegemist on Eesti kasvatajalt ostetud koeraga, peaks koer olema juba EST-registris ja vaja on teha EKLis ainult omaniku kanne. Kui emane koer on sisse ostetud välismaalt, peab koeral olemas olema export pedigree – koera ühest riigi tõuraamatust teise riigi tõuraamatusse üle viimiseks vajalik dokument. Kui see on olemas, siis tuleb sellega pöörduda EKL`i ja vormistada koer EST-registri koeraks. Täpsem info  EKL kodulehelt www.kennelliit.ee.
  2. Koeral peab aretuses kasutamiseks olema näitusehinne – kinnitus koera välimiku vastavusest tõustandardile. Näitusehinde saamiseks on vaja koeraga vähemalt üks kord käia näitusel. JRT aretusreeglite alusel peab koeral olema näitusehinne vähemalt “väga hea”. Näitusele saate registreerida internetis,  läbi EKL`i on-line süsteemi või läbi näitust korraldava klubi.
  3. Terviseuuringud – aretusnõuete järgi on JRT`l kohustuslikud silma- ja põlveuuringud.  Neid uuringuid saab teostada Tiina Toometi Kliinikus, dr. Ülle Kell`a juures, kellel on õigus teha  mõlemad uuringud (ainult põlveuuringu teostamise õigus on ka veel mitmel teisel loomaarstil Eestis). Aretuses tohib kasutada ainult tervet koera, kelle uuringute tulemused on korras! Paarituse hetkel peavad koeral olema kehtivad uuringud! (silmauuringu  tulemus ei tohi olla vanem kui 1 aasta).
  4. Kui eelpool toodu on kõik korras, siis tuleks leida emasele koerale sobiv isane. Kui ka isane koer  on EST-registri koer, siis peavad ka temal olema täidetud samad nõuded (näitusehinne, kehtivad silma- ja põlveuuringud). Välismaa registris oleval koera puhul oleks samuti vajalik küsida näituse ja terviseuuringute tulemusi, et kutsikakuulutus Eesti JRT ühingu kodulehel ilma märketa avaldataks.
  5. Enne paaritamist, on kohustuslik küsida EJRTÜ`lt tõend, et planeeritud paaritus vastab aretusnõuetele. Selle tõendi saamiseks on vaja saata e-mail aadressile info@jackrussellterjer.ee  koos emase ja isase koera andmetega. Kui isane koer ei ole EST-registris või kui koerte terviseuuringud on nii värsked, et ei kajastu veel EKLi andmebaasis, tuleb saata ka koerte terviseuuringute ametlikud tulemused. Väljastatud tõend on kehtiv kuni koera terviseuuringute aegumise tähtajani.

Kokkuvõtte meie aretusnõuetest:

 Jack Russell`i terjerite (edaspidi JRT) süstemaatiline aretus Eestis on vaikselt hoogu kogunud ja viimastel aastatel on aastas pesakondade arv kuni üheksa pesakonda aastas. Aretuse eesmärkideks on terve, temperamentse, suure töötahtega ja välimikult tõustandardile vastav JRT. Aretuses peab ennekõike arvestama JRT tervise ja iseloomuga. Tõu aretusbaasi tuleks hoida võimalikult laiapõhjalisena, vältides üksikute koerte liigset kasutamist aretuses. Kindlasti tuleb aretuskoera kasutamisel, lisaks koera enda hindamisele, kriitilise pilguga vaadata tema olemasolevaid järglasi ja teisi sugulasi. Selleks on oluline, et kõik aretuses kasutatavad koerad vastaksid vähemalt alltoodud loetelus esitatud tingimustele.

Üldised kriteeriumid:

– Sama paaritust ei korrata, sh enne käesolevate aretusnõuete kehtimist tehtud paaritused (v.a. mõjuva põhjendusega tõuühingu juhatuse eriloal);

– Suguluspaaritusi aktsepteeritakse FCI eeskirjade kohaselt;

– Aretuses kasutatav koer peab olema terve ja temperamentne;

– Välimik: näitusehinne vähemalt „väga hea” FCI poolt tunnustatud näituselt (ei arvestata kutsikaklassis saadud hindeid);

– Eestis võib aretuses kasutada JRT-d ametlike põlveuuringute tulemustega 0 või 1. Kui ühe paarilise põlveuuringu tulemus on 1, peavad teise paarilise põlved olema kindlasti 0. 

 Ametlik põlveuuring sooritatakse reeglina korra elus, vanemale kui aastasele koerale. Soovituslik on teha üle 5 aasta vanusele koerale kordusuuring, kui esmane uuring on tehtud nooremalt kui 3 aastaselt;

– JRT`le sooritatud ametlik silmakontroll peab kinnitama kõigi pärilike silmahaiguste puudumist. Viimane ametlik silmauuringu tulemus ei tohi olla koera paaritamisel vanem kui 1 aasta. Päriliku silmahaigusega koera aretuses kasutada ei tohi. Koeri, kelle lähisugulastel(vanemad, õed-vennad, poolõed-poolvennad, vanavanemad) on teadaolevalt diagnoositud katarakt, ei tohi paaritada enne emase koera 4 aasta ja isase koera 5 aasta vanuseks saamist. Tuleb vältida paaritusi, kus lähisugulasetel mõlemalt poolt on katarakti esinenud. Teiste tõus esinevate silmahaiguste puhul on soovitatav, et teisel osapoolel ja tema lähisugulastel ei ole sama silmahaiguse diagnoosi;

– Soovitatav on vähemalt üks paarilistest testida primaarse läätse luksatsiooni geenitestiga (PLL). 

– Kurti või poolkurti koera ei tohi kasutada aretuses, värvuselt üleni valge või valge peaga koeral oleks soovitatav teha BAER-test enne aretuses kasutamist;

 – Aretuses tohib kasutada ainult normaalse, tõule iseloomuliku hambumusega koera. Kui paarituse ühel osapoolel esineb puuduvaid hambaid, siis teisel osapoolel peab olema täielik hambumus. Eesmärgiks on, et võimalikult paljudel aretuses kasutatavatel koertel oleks täishambumus;

 – Paarituse ühe või mõlema isendi töötulemused (urukatse) on väga soovitatavad. 

Isane koer

– Vanus paaritushetkel vähemalt 24 kuud;

 – Aretuses ei tohi kasutada puuduva/te munandi/tega koera;

– Isaskoera ei anta paarituseks emasele, kes ei vasta eeltoodud kriteeriumitele; 

– Ühe isase järglaste arv Eestis ei tohi ületada 25 kutsikat, sh enne käesolevate aretusnõuete kehtimist sündinud kutsikad. Viimane pesakond registreeritakse täies koosseisus. 

Emane koer

– Vanus sünnitusel 24 kuud kuni 8 aastat;

 – Emane koer ei tohi esmasünnituse hetkel olla vanem kui 6 aastat vana;

 – Emane koer peab olema paarituse hetkel heas füüsilises vormis; – Emane koer, kellele on tehtud 2 keiserlõikust, tuleks aretusest välja arvata;

 – Emaskoera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana; 

– Ühe emase järglaste arv Eestis ei tohi ületada 25 kutsikat, sh enne käesolevate aretusnõuete kehtimist sündinud kutsikad. Viimane pesakond registreeritakse täies koosseisus.

Aretusse ei soovitata koera, kellel on mõni alltoodud vigadest, või koera, kelle järglaste seas esineb palju alltoodud vigu: 

–  Arg või agressiivne koer;

 – Tüübilt tõust kõrvalekalduv isend;

 – Mõnda pärilikku haigust põdevat koer;

 – Peitmunandilisusega koer;

 – Hambumusveaga koer;

 – Konkssabaga koer.

Back to top